Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes

Viitamiskursus toimub uuesti 2010. aasta kevadsemestril. Kursus algab 12. aprillil ning kestab 8 nädalat. Sel korral otsustasime kasutada kursuse ajaveebi pidamiseks WordPress.com keskkonda. Uue kursuse ajaveeb asub aadressil http://viitamiskursus.wordpress.com.

Me vaatasime veelkord teie ajaveebid üle ning saadame kursuse läbinutele tunnistused algaval nädalal teele. Need, kellel kursus mingil põhjusel pooleli on jäänud saavad omale sobivas tempos kodutööd ära teha.

Kõik meie poolt avaldatud kursusega seotud materjalid, sealhulgas LeMill keskkonnas olevad õppematerjalid, jäävad loomulikult avalikult kättesaadavaks ning me täiendame neid jõudumööda. LeMill keskkonnas olevad õppematerjalid on avaldatud Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsi alusel, nii et te saate neid ka oma vajadustele kohandada ja oma õppetöös kasutada (tingimusel et algallikale korrektselt viitate ja oma uue tulemuse sama litsentsi alusel avaldate).

Ja loomulikult edukat uut aastat kõigile…

Olemegi jõudnud kursuse viimase nädalani. Mul ja Mardil on veel üksjagu tööd teie kodutööde läbivaatamisega, samuti on osadel teist veel mõned kodutööd esitada…

Selle nädala ajaveebi sissekandes võiksite analüüsida, mida enda jaoks kasulikku te sellel kursusel õppisite ning samuti anda soovitusi, mida järgmisel korral teisiti või paremini teha võiks.

Üks võimalik muudatus tähendab seda, et tulevikus kestaks see kursus 8 nädala asemel 10 nädalat ning 5. ja 10. nädal oleks pooleli olevate asjade lõpetamiseks. Praeguse kursuse käigus tekkis mul tunne, et vahepeal oleks üks vaba nädal väga ära kulunud…

Broneerisime selleks nädalaks ka kahe Flashmeeting videokonverentsi ajad. Esimene videokonverents toimub neljapäeva õhtul kell 19.00-20.00 ning teine videokonverents reedel kell 14.00-15.00. Loodame, et saate videokonverentsil osaleda ning arutada, kuidas seda kursust järgmisel korral paremini läbi viia. Palun lisage oma nimi kursuse wikis selle videokonverentsi juurde, millel te osaleda kavatsete.

Me Mardiga oleme mõlemad see nädal pidevas liikumises, nii et puudub võimalus teie tööd lõplikult üle vaadata ning kursust kokkuvõttev Flashmeeting videokonverents maha pidada. Gruusia, Luua ja lumetorm on peamised põhjused, miks kursus venib…

Flashmeeting videokonverents toimub jälle kahel erineval ajal, et võimalikult paljudel oleks võimalik osaleda. Me pole veel Mardiga täpseid aegu paika pannud, kuid ilmselt teeme me need videokonverentsid järgmise nädala neljapäeval-reedel. Varunädalat saate kasutada selleks, et poolikud asjad lõpetada…

Seitsmendaks nädalaks oleme jõudnud õpiobjektide kasutamiseni e-õppes. Kui õpiobjektidest  90ndate keskel kõnelema hakati, siis kujutati ette, et iga õppejõud saaks erinevaid õpiobjekte oma vajadustele kohandades oma kursuse õppematerjalid kokku panna. Paraku ei ole see veel siiani päris reaalsuseks saanud. Suur osa takistustest on õiguslikku laadi, sest olemasolevad õpiobjektid pole avaldatud litsentsiga, mis lubaks neid muuta ja kohandada. Samuti on paljud teemad siiamaani õpiobjektidega katmata.

Viimasel paaril aastal on õpiobjektide kõrval aina enam rääkima hakatud avatud õppematerjalidest (open educational resources). Loodud on mitmed avatud õppematerjalide repositooriumid, kus kasutajad võivad leida tuhandeid õpiobjekte, mida saab oma vajadustele kohandada.

Selle nädala lugemismaterjali teemaks on õpiobjektide repositooriumid ja referatooriumid. Kui keegi kasutab repositooriume, mida seal õppematerjalis loetletud pole, siis olete teretulnud seda materjali täiendama.

Selle nädala ülesandeks on leiada õpiobjektide repositooriumidest 3 oma valdkonna õpiobjekti ja viita neile vastavalt APA viitamissüsteemile. Õpiobjekte otsides pöörake tähelepanu ka litsentsidele. Kas teie valdkonnas leidub avatud sisulitsentsiga õppematerjale? Kui jah, siis millist litsentsi need põhiliselt kasutavad?

Tags: õpiobjektid, repositooriumid

Teadusartiklite kirjastamine on muutunud suureks äriks, mistõttu enamik “kvaliteetajakirju” on veebipõhiselt kättesaadavad üksnes tasulise teenusena. Üldjuhul ostavad ülikoolid juurdepääsuteenuse teadusartiklite koondandbaasidele mahukama tervikpaketi vormis. Oma juurdepääsupaketid on pea igal teadusajakirjade kirjastusel (nt. Emerald, Elsevier, Blackwell, Springer), kuid tegelikud “turuliidrid” on paljude kirjastuste toodangut vahendavad andmebaasid nagu EBSCO või ScienceDirect. Paraku on nendele kallistele andmebaasiteenustele juurdepääs võimalik üksnes teenuse tellinud ülikoolide või raamatukogude sisevõrgust. See pisiasi raskendab meie selle nädala kodutöö tegemist, kuna suur osa kursusel osalejatest ei ole ülikoolide töötajad või õppurid. 

Seetõttu sõnastame kuuenda nädala kodutöö kahes versioonis: 

1) need, kel on võimalik pääseda ligi teadusartiklite tasulistele andmebaasiteenustele (nt. TLÜ või TÜ raamatukogudes), võiksid kasutada EBSCO Host või ScienceDirect andmebaasi, leidmaks viis erinevat teadusartiklit teid isiklikult huvitaval uurimisteemal ajavahemikust 2000-2008. Kui teil puudub mingi konkreetne teid huvitav uurimisteema, siis võiksite otsida artikleid veebipõhise õpitulemuste testimise teemal (computer-assisted assessment). Postitage oma blogisse nii korrektsed viited leitud artiklitele kui ka lühike refleksioon otsingu protsessist, tekkinud probleemidest ja lahendustest. Lisaks määrake iga artikli kategooria Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS publikatsioonide klassifikatsiooni kohaselt. Abi teenuste kasutamiseks leiate ülikooli raamatukogu veebilehelt. 

2) need teie seast, kel puudub juurdepääs tasulistele andmebaasiteenustele, teeksid sama ülesande, kasutades tasuta teenuseid Google Scholar ja CiteSeerX. 

Eelmise nädala ülesanne tähendas parasjagu iseseisvat uurimist, nii et paljud teist pole veel sellega valmis saanud. Eeskujuks võib tuua Kaarini poolt tehtud kodutöö.

Viiendal nädalal keskendume me kahele erinevale teemale. Esiteks allikakriitiline lähenemine  ning teiseks autoriõigused ja avatud sisulitsentsid. Mõlema teema kohta oleme ette valmistanud lugemismaterjalid.

Allikakriitilise lähenemise juures on teie ülesandeks tuua oma blogis välja mõni olukord, kus te ise olete allika õigsuse hindamisel eksinud.

Minul oli üks selline juhtum paar aastat tagasi oma ajaveebi kirjutades. Tööalaselt olen ma viimastel aastatel tegelenud õppematerjalide autoriõiguse küsimustega ning avatud sisulitsentsidega. Vabal ajal on mu hobiks aga elektrooniline tantsumuusika. Paar aastat tagasi  avastasin ühe ajaveebi DJ kohta, kes arreteeriti mashupide mängimise eest klubis. Mashupid kahest erinevast loost kokku pandud plaadid, mille tegemisel on enamasti rikutud autoriõiguseid. Sellest hoolimata on neid võimalik ametlikest plaadipoodidest osta. Enamasti on nad müügil ilma kirjadeta vinüülplaatidena (nn. white label). Selliste plaatide mängimine klubides on üldlevinud, seda teevad ka maailmakuulsad dj’d. Paljud mashup plaadid on väga väikese tiraažiga ning kollektsionääride seas seetõttu väga hinnas. DJ arreteerimine sellise plaadi eest tundus mulle mõistusevastane. See oleks sama kui arreteerida õpetaja, kes on tunnis kasutanud kellegi teise poolt tehtud õppematerjali, kus on mingil viisil autoriõiguseid rikutud. Kirjutasin siis selle kohta oma blogis suhteliselt emotsionaalse sissekande. Hiljem sain kommentaarides teada, et kogu see lugu ja selle DJ ajaveeb oli väljamõeldis, mille eesmärgiks oli Internetis tuntust saada. Tagantjärele mõeldes oleks ma loomulikult võinud ise ka kindlaks teha, et sellise nimega DJ’d pole üldse olemas.

Autoriõiguste kohta on see nädal väga praktiline ülesanne. Meie lugemismaterjalid selgitavad, mis kasu on õpetajal avatud sisulitsentsidest. Kõik te olete kindlasti koostanud erinevatel teemadel õppematerjale. Teie ülesandeks on leida avatud sisulitsentsiga illustratsioon, mis sobiks kasutamiseks teie viimase õppematerjali juures. Lisage oma ajaveebi illustratsiooni aadress ja korrektselt vormistatud viide illustratsioonile (viitamissüsteemi võite ise valida, näiteks APA). Samuti märkige, millise litsentsiga on illustratsioon avaldatud ning kas see seab mingeid nõudmisi sellele, mis litsentsiga peaksite oma õppematerjali avaldama.

Parimad kohad avatud sisulitsentsiga fotode leidmiseks on Wikimedia Commons ja Flickr. Viimase puhul tasub tähele panna, et ainult väike osa Flickr keskkonnas avaldatud fotodest on avatud sisulitsentsiga. Samuti muudab mõlema keskkonna puhul viitamise keerulisemaks see, et autorid kasutavad sageli varjunime.

Loodetavasti võtab see kodutöö vähem aega, ning teistest maha jäänud kursuslased jõuavad järele. Ning loodetavasti jõuame meie kodutööde läbivaatamisel järele…

Eelmisel nädalal oli teie ülesandeks viitekirjete vormistamine APA ja MLA viitamissüsteemide järgi. Mitmed teist märkisid oma blogipostis, et viitamisjuhendite järgi toimides tekkis mitmeid küsimusi. Proovime selle nädala jooksul kõigile kolmanda nädala kohta kommentaarina tagasisidet anda, et saaksite olla kindlad enda pakutud viidete õigsuses või õppida oma vigadest.

Et suur viidete kogus üle pea ei kasvaks, kasutavad teadustekstidega töötavad inimesed sageli spetsiaalseid programme viidete haldamiseks. Sageli aitavad need programmid lisaks artiklitekogu korrastamisele ka vajalikus formaadis viitekirjeid vormistada. Sel nädalal tutvumegi viidete haldamise vahenditega.

Teie ülesandeks on paigaldada oma arvutile kaks viidete haldamise tarkvara ning liituda kahe veebipõhise keskkonnaga, mis võimaldab veebiviiteid hallata. Seejärel peaksite te oma katsetuste põhjal kirjutama ajaveebisissekande, milles toote välja proovitud vahendite head ja vead.

Väikese ülevaate viidete haldamise vahenditest annab järgmine õppematerjal LeMill keskkonnas: Viidete haldamise vahendid

Kõigepealt väike tagasivaade eelmisele nädalale, kui teie ülesandeks oli tutvuda erinevate sotsiaalsete järjehoidjatega. Lisaks Delicious keskkonnale jagasid kursuslased oma kogemusi ka CiteULike, Furl, Clipmarks ja Blinklist kohta. Eriti põhjaliku Delicious ja Clipmarks võrdluse koostas seekord Heikki.

Kolmandal nädalal on meie teemaks erinevad viitamisüsteemid ja viitekirjete vormistamine. Koostasime selle kohta ka lühikese õppematerjali koos ülesannetega, mis tuleks nädala lõpuks oma ajaveebi kaudu esitada: Viitamissüsteemid ja viitekirjete moodustamine.

Viitamissüsteemide ametlikud juhendid on paraku tasulised ning neid avalikult internetis väljas ei ole. Mitmed ülikoolid ja raamatukogud on avaldanud nendest oma kodulehel lühikokkuvõtte. Mina isiklikult kasutan oma kirjatöödes APA viitamissüsteemi, kui just pole nõutud teisiti. Parim APA viitamissüsteemi lühijuhend (PDF) on Curtin University of Technology raamatukogu koduleheküljel.

Lisaks meie koostatud lühikesele materjalile soovitame tutvuda ka infokirjaoskuse minikursusega, mille on koostanud Sirje Virkus, Anne Uukkivi, Anneli Kuiv ja Elviine Uverskaja. Viitamist ja viitamissüsteeme käsitleb seal moodul 7.5.

Mul on hea meel näha, et suur osa teist on esimese nädala ülesannetega ilusti valmis saanud. Üritame neid Mardiga teie ajaveebides kommenteerida ning õppejõudude-üliõpilaste tsitaatide ja hea viitamise näidetega ka eelmise nädala lugemismaterjali täiendada.

Selle nädala teemaks on folksonoomia ja ühisjärjehoidjate kasutamine. Videokonverentsil ja enesetutvustustes mainisid nii mõnedki teist, et tahaks Delicious keskkonnaga lähemalt tutvuda. Nüüd on selleks mitte ainult võimalus, vaid ka vajadus

Kõigepealt selle nädala lugemismaterjal: folksonoomia ja ühisjärjehoidjad

Praktiliseks ülesandeks on sel nädalal tutvumine kahe sotsiaalse järjehoidjaga. Üks nendest võiks olla Delicious ja teine mõni selle konkurentidest. Registreeruge Delicious ja mõne teise ühisjärjehoidja kasutajaks ja tutvuge mõlema keskkonna võimalustega. Seejärel kirjutage oma ajaveebi sissekanne, milles võrdlete Delicious ja tema konkurendi võimalusi ja toote välja oma eelistused. Selle kursusega seotud linkide jagamiseks võite kasutada märksõna viitamiskursus.

Tags: ühisjärjehoidjad, folksonoomia